Sõnaveeb

Allikas: Vikipeedia

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi sõnastikuportaal, kuhu on koondatud keeleinfo paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest.[1]

See on sõnastikukeskkond, kus lisaks sõnastikukirjetele on esitatud muudki keeleinfot, näiteks ka naabersõnad ning info sõna päritolu ja morfoloogia kohta, saab leida vene ja prantsuse vasteid, kuulata eesti sõnade hääldust.[2] Sõnaveeb sisaldab EKI ühendsõnastikku, mis koondab mitmete varem ilmunud EKI üldkeele sõnaraamatute infot. Alates 2019. aastast lisandub kõik uus üldkeele materjal EKI ühendsõnastikku.[3]

Sõnaveebi arendab Eesti Keele Instituut koostöös tarkvarafirmaga TripleDev alates 2017. aastast ning see avati kasutajatele veebruaris 2019.[4]

Sõnaveebis on ligi 130 oskussõnastikku ja terminibaasi.[5] Alates 2021. aasta märtsist on Sõnaveebis kättesaadavad aastatel 2005–2010 välja antud kakskeelsed (eesti-vene-eesti) koolisõnastikud: bioloogia, geograafia, inimeseõpetus, füüsika, keemia, kehaline kasvatus, kirjandus, kodundus, kunstiõpetus, käsitöö, muusikaõpetus, töö- ja tehnoloogiaõpetus, ühiskonnaõpetus, kus on kokku 21 000 sõna.[6]

Näitelausete valikul on toetutud eesti keele tekstikorpuste andmetele. Lisaks leksikograafi valitud näidetele esitab Sõnaveeb ka automaatselt valitud ja toimetamata veebilauseid. Veebilaused on arvuti juhuvalitud autentsed laused, mis pärinevad “Eesti keele veebikorpusest 2020”. Need on eesti keele õpikute, meedia-, ilukirjandus- ja teadustekstide ning eestikeelse Wikipedia laused. Kuna veebilauseid valib arvuti, mitte inimene, siis võib näidete hulka sattuda ebatäpsusi või vigaseid lauseid.[7][8]

Keeleõppija Sõnaveebis, mis on mõeldud eesti keele õppijale (A2 ja B1 keeleoskustasemel), on umbes 6500 sõna, mida on seletatud lihtsas keeles. Sõnaartiklis on pildid, õppekommentaarid, suhtlusväljendid ja liitsõnad.[5]

Sõnaveebiga seotud muudatused keeleinfo esitamises on pälvinud ajakirjanduses rohkem kriitikat kui toetust.[9][10][11] Aprillis 2021 tegid Eesti Keeletoimetajate Liit ning mitmed keele ja kirjandusega seotud avaliku elu tegelased Eesti Keele Instituudi direktorile Arvi Tavastile avaliku pöördumise seoses EKI algatatud sõnastikureformiga.[12][13] Mais 2021 vastas Arvi Tavast sellele pöördumisele[14], kuid kriitika on jätkunud.[15][16][17][18][19][20][21]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kristina Koppel, Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas (2019). "Aggregating dictionaries into the language portal Sõnaveeb: issues with and without a solution". Kosem, I., Zingano Kuhn, T., Correia, M., Ferreria, J. P., Jansen, M., Pereira, I., Kallas, J., Jakubíček, M., Krek, S. & Tiberius, C. (Ed.) (toim). Proceedings of the eLex 2019 conference. 1-3 October 2019, Sintra, Portugal. Brno: Lexical Computing CZ, s.r.o.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. "Eesti Keele Instituut avas uue sõnastikuportaali Sõnaveeb". Eesti Rahvusringhääling. 11.02.2019. Vaadatud 14.02.2019.
  3. EKI ühendsõnastik 2021[alaline kõdulink], Metashare
  4. "Eesti Keele Instituudis valmis uus sõnastikuportaal Sõnaveeb". Eesti Keele Instituudi koduleht. Vaadatud 14.02.2019.
  5. 5,0 5,1 https://sonaveeb.ee/about
  6. https://sonaveeb.ee/about#keeletund
  7. https://sonaveeb.ee/about#naite
  8. Kristina Koppel (2020). Näitelausete korpuspõhine automaattuvastus eesti keele õppesõnastikele. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  9. Helika Mäekivi, Riina Reinsalu, Keeletoimetaja muutuste ristteel, Sirp, 12. märts 2021
  10. Grete-Liina Roosve, EKI sõnastikureform tekitab keeleinimestes tuska, 4. juuni 2021
  11. Liina Lindström, "Keelekorraldus meie elu kujundamas", Keel ja Kirjandus, 5/2021
  12. "Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga", Sirp, 21. aprill 2021
  13. "Seletuskiri EKI sõnastikureformi puudutava arupärimise kohta", Sirp, 4. juuni 2021
  14. "Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga", Sirp. 20. mai 2021
  15. Kaarel Tarand, "Keel vabaneb ahelaist", Sirp, 4. juuni 2021
  16. Hanneli Rudi, "Eesti keele õpetaja: jääb mulje, et käib vaikne ÕS-i kaotamine", ERR, 5. juuni 2021
  17. Aili Künstler, "Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis?", Sirp, 1. oktoober 2021
  18. Peep Nemvalts, "Eesti keelekorralduse sasipuntrad", Sirp, 17. detsember 2021
  19. Hille Saluäär, "Sõnadest ei saa isu täis", Sirp, 4. veebruar 2022
  20. Mari Koik, "Keele-elu ja nõrgemate kaitse", ERR, 30. märts 2022
  21. Marju Himma, "https://www.err.ee/1608655966/marju-himma-os-asendub-sonaveebiga-kas-keeletooriist-ikka-sailib ÕS asendub Sõnaveebiga – kas keeletööriist ikka säilib?]", ERR, 13. juuli 2022

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]